Jun 16

Jun 16 Emaka allavaje ehk prolaps

Tähelepanu!

Tegemist ei ole kõige meeldivama teemaga, millest avalikult kirjutada.

Ma elasin üle, hirmu, muret, teadmatust,….
See teema on hell ja piinlik.
Sellest kirjutada ei ole minu jaoks lihtne ega kerge, aga ma leian, et just selliste teemade jaoks olengi ma seda blogi alustanud ning pidanud -
Teemad. millest Ei ole palju räägitud või kirjutatud.
Teemad, mis on muret tekitavad ja vajavad jagamist.

UE2 sünnitus võttis aega täpselt poole vähem ning meile üllatuseks sündis ta vette. Esimene sünnitus oli täis ülemõtlemist ja hirmu, seekord teadsime täpselt, mis toimuma hakkab, ja kogu sündmus oli suures plaanis vabam.
Rasedus kulges kiirelt ja positiivselt, sünnitus läks põhimõtteliselt lubinal ja kõige enam pani mind imestama vannivee puhtus, kui poiss käes oli.
Isegi ämmaemand ütles, et hämmastavalt puhas sünnitus.

Esimene õhtu sünnitusmajas ja ma otsisin juba ämmaemandat, kes ütleks mulle, kas see meeletu veritsus on OK?!

Ma ehmatasin tõsiselt ära kuna ma ei mäletanud, et peale sünnitamist selline verejooks oleks olnud. Jah, see ei olnud reeglite järgi hull, aga minu jaoks oli see ebanormaalne. Mind rahustati, et see on normaalne ja kuna sünnitus oli nii puhas, siis nüüd lihtsalt organism puhastab end järgi.

Veritsesin pikalt, veel nädal-kaks peale sünnitust oli ebameeldivat määrimist. (Täiesti OK on, kui see kestab veelgi kauem)

Ühel päeval tualetis olles tundsin, et midagi on valesti, tupeavas pitsitab ja katsudes tundsin, kuidas midagi on ava sulgenud. Võtsin peegli ja veendusin, et midagi ongi ava blokeerinud - alla “kukkunud”?!

Mind valdas paanika, hirm, kurbus… armas abiline Google tegi mu olukorra halvemaks.
Otsingutulemustest selgus, et toimunud on emaka allavaje ehk prolaps.

“lapsi ei soovitata enam saada”, “loomulik sünnitus vastunäidustatud”, “operatsioon”, “ebamugavus”, “pöördumatu”… ja nii edasi.
Nüüd valdas paanika ja ma hakkasin lohutamatult nutma. MUEL jooksis vannituppa ja küsis, milles mure ja pärast selgitamist ei saanud ka tema sõnu suust, sest tal oli lihtsalt minust nii kahju.
Ainuke viis, kuidas ta üritas mind lohutada oli see, et :”õnneks on meil juba 2 tervet ja tugevat last”.

Ma helistasin ämmaemanda nõuandetelefonile, sest ma ei saanud und ega rahu. Öine nõuandja suutis mulle vastusteks anda nii palju, et “jah, see on hullemal juhul operatsiooniga taastatav” ja “keisriga võib lapsi ikka saada”.
Ma ei teagi, mis oli minu jaoks kõige hullem teadmine, kas see, et loomulikul teel laste sünnitamine (kui veel õnnestub üldse rasestuda) ei oleks soovituslik (mitte, et ma plaaniksin veel kolmandat… aga ma tahan, et mul oleks see variant olemas) või et mu keha on vigane ja ebamugavustunne jääb mind terveks eluks piinama… Ja see tunne ON ebameeldiv ja häiriv ja kohutavalt vastik.

Olin nii mures, et rääkisin sellest isegi oma emale (üldjuhul mulle ei meeldi oma vanematega “piinlikel” teemadel vestelda) ja koos helistasime meie sugulasest günekoloogile, kes rahustas mind maha sellega, et see ON täiesti normaalne nähtus, et peale sünnitust (üldjuhul korduvat) võib toimuda kerge vaje ning see tõmbub suure tõenöosusega mõne nädalaga tagasi paika.

Paari-kolme nädala jooksul oli paremaid ja halvemaid päevi. Täna kõik korras, homme jälle tunnen, kuidas vajunud.
Iga minut oli tunne nagu tahaks koguaeg pissile, kangemale ei julgenud üldse minna, sest siis vajus rohkem (punnitamise tagajärg), tunne nagu tahaks midagi su seest välja kukkuda seega väljaspool kodu jalutamine oli koguaeg paranoiline, sest “kõik ju passivad” .

Lõpuks läksin ühel hommikul Pelgulinna sünnitusmaja erakorralisse vastuvõttu. Tuvastati “kerge” vaje ja rahustati maha.

See mure on VÄGA sage ja esineb pea igal kolmandal sünnitajal
Enamasti on allavaje kergekujuline ning tõmbab end varem või hiljem tagasi ( saad ise treenides kaasa aidata)
Ära unusta treenida vaagnapõhjalihaseid
Saab küll veel lapsi
Ära muretse liiga vara

Räägime nüüd täpsemalt lahti, mis see emaka allavaje on:

Emaka allavaje toimub siis, kui vaagnapõhjalihased ja sidemed venivad ning nõrgenevad ja ei suuda emakale piisavat tuge pakkuda. Tulemuseks on emaka vajumine tupeni või sellest välja.

Emaka allavaje võib juhtuda igas vanuses naisel, kuid on kõige sagedasem postmenopausis naistel, kellel on olnud üks või enam vaginaalset sünnitust.
Põhjuseid võib olla veel,nagu näiteks: pidev kõhukinnisus, ja krooniline kõha, samuti ülekaalulisus.
Kergemakujuline allavaje ei vaja üldjuhul ravi, kuid kui ebamugavustundest ei saa võitu ning see hakkab häirima sinu igapäevast elu - võta ühendust naistearstiga ja aruta ravi võimalusi.

Tunnused:

Kergemakujulisel allavajel ei pruugi olla üldse sümptomeid, aga juba natukene edasiarenenum allavaje võib põhjustada näiteks:

Ebamugavustunne tupes, vaagnaluus, alakõhus, kubemes või alaseljas. Tunnet on kirjeldatud kui sikutavat või valutavat. Vahekorra või menstruatsiooni korral tunne tugevneb.
Raskustunne või surve tupe piirkonnas. Tunne nagu midagi tahaks välja tulla.
Kumer roosa kude tupeavas või sellest väljas. Kaitsmata kude võib olla ka ärritatud, põhjustada sügelust või väikeseid veritsevaid haavandeid.
Uriini leke, mis võib olla tugevam raskusi kandes, aevastades, kõhides või naerdes.
Tihe urineerimine või tihe tunne justkui oleks vaja
Sagedased kuseteede infektsioonid kuna põis ei saa korralikult tühjendatud
Vajadus asetada oma sõrmed tuppe või selle lähedale nahale, et tühjendada põis või soolestik.
Soolestiku tühjendamise raskused
Valu vahekorra ajal, veritsus või orgasmi mittesaavutamine
Ebatavaline voolus

! Peale sünnitust ei soovitata kanda raskusi ! (Raskuste kandmine peale sünnitust soodustab kogu seda jama. )
Selle peale suutsin ma vastata, et Ma Olen Ju Ema! Turvahäll beebiga kaalub juba sünnitusmajast väljudes kokku ~10kg pluss kodus ootav 2a 11.5kg põnn, kes vajab ka koguaeg seljas ratsutamist ja lennutamist ja mida kõike veel. Vahepeal kandsin ma neid kahte korraga lihtsalt sellepärast, et ma ei tahtnud, et mu vanem laps end tunneks kuidagi kõrvale jäetuna peale teise väikese inimese koju toomist. Pole siis ime, et ma järsku oma keha vigaseks suutsin teha.

Ravi ning ennetus:

Treeni vaagnapõhjaliseid. Tee Kegel.harjutusi või kasuta tupekuule.
Jälgi toitumist - väldi kõhukinnisust ja ülekaalu
Väldi raskuste tõstmist
Jälgi kehahoiakut
Kontrolli köhimist. Kroonilise köha korral konsulteeri arstiga ravi võimalusi. Väldi suitsetamist.

Kirurgiline ravi on kasutusel äärmistel juhtudel. Konsulteeri arstiga.

Kõik.
Ära Muretse!
Sa ei ole ainuke.
Aastal 2020 ei tohi me enam karta nendest asjadest rääkida või nende kohta küsida.
Pöördu oma ala spetsialisti poole, et saada vastuseid.

Julge jagada.