Korra juba sünnitanud, mida siin enam ettevalmistuda?

Me seekord Mueliga üldse perekoolile ei mõelnud… viimased loengud olid ju nagu eile kuuldud ja ei tundunud, et vajaksime veel midagi meeldetuletuseks või muuks.

Ämmaemand aga soovitas minna korduvsünnituse loengule ja ma kuuletusin kenasti ning paningi end Pelgulinna Perekooli korduvsünnituseks valmistumise loengule kirja. (Eelmine kord ta soovitas kõikidest loengutest meie poolt ignoreeritud imetamise loengut ning see oli suurepärane.. seega ma usaldasin tema nõuannet seekord pikemalt mõtlemata)

Kõigepealt ma tahaksin mainida seda, et kõik Pelgulinna sünnitusmaja loengud, millel me oleme käinud, on olnud suurepärased. Loengud on informatiivsed, lõbusad, asjalikud ja väga abistavad. Loengupidajad on alati jätnud positiivse mulje.

Seekordne loeng oli veidi nagu vestlusring, kus jagati oma seniseid kogemusi ja arutleti ootuste ja lootuste üle uue sünnituse osas.

Väga palju sellist nii öelda infomaterjali enam jagada ei olnud ja põhirõhk oligi just arutlusel, siiski panen kirja tähtsamad osad loengust, mis mulle tunduvad väärt teieni tuua…

…Soovitan aga kindlasti minna korduvsünnitajatel ise sinna loengusse. See oli väga julgustav ning meeldiv kogemus.

Korduvsünnituseks valmistumine.

Meile mainiti kohe ära, et korduvsünnitajad on sünnitusmajas väga hinnas, sest meiega on üldjuhul lihtne - tuled vastuvõtutuppa, lähed sünnitustuppa ja laps käes.

#pöidladpihku

Alustasime küllaltki loogiliselt, et sünnitus on endiselt sünnitus, aga meie, kes me uuesti selle elamuse osaks saame, oleme teised inimesed. Mitte ainult kogemuse poolest ei ole me rikkamad, vaid meie ettevalmistus uue lapse tulekuks on samuti erinev nii vaimselt, kehaliselt kui ka meeleliselt.

Meile anti mõtlemiseks ülesanne:

Sünnitus oli
1.
2.
3.

Sünnitus tuleb:
1.
2.
3.

Mis on Sinu mõtted, mida sa nende punktide taha sooviksid panna?
Me olime Mueliga just eelnevalt rääkinud läbi oma esimese sünnituskogemuse. Tuletasime meelde kõik alates vete puhkemisest kuni lapsega kojutulekuni. Tegelikult oli meeles üks igati positiivne päev. Ma küll mäletan, et sünnitus oli kuradima valus ja ma tahtsin tol hetkel ära surra, aga see ei jätnud mulle armi kogu eluks. Ma ei karda enam sünnitust… eriti.
Arvan, et mu suurim probleem esmasünnitajana oli hirm teadmatuse ees (kuigi ettevalmistus oli mul teoreetiliselt korralik) ning see pingestas kogu mu keha ja meelt ja venitas sünnituse pikemaks ja raskemaks, kui oleks võinud olla. Usun, et see võib olla enamike esmasünnitajate mure - pea ees tundmatusse vette hüppamine… selline asi tekitab paratamatult pingeid (?).

Korduvsünnitajal seda muret ei ole, sest me juba teame, mida sünnitusprotsess endast ette kujutab. Tänu sellele teadmisele ning juba läbielatule on korduvsünnitajad üldjuhul enesekindlamad ning see on sünnitama minnes väga oluline!

Enamik loengul olijaid märkisid üheks punktiks tulevase sünnituse puhul, et tuleks see kiirem kui eelnev/eelnevad. Ämmaemand, kes loengut läbi viis, soovitas mitte keskenduda sünnituse kiirusele, vaid lihtsalt elada protsessi sisse ning mõelda sellele, et kõik läheks hästi.

Tuletati meelde, et enne sünnitust võib pesastumine ja muud instinktid muutuda väga teravaks. Muutused võivad toimuda söömises ning ka kõhulahtisus võib tekkida, mis on keha poolt märk nii öelda puhastumisest.

Sünnitusele eelneval kuul tuleks korralikult magada. Hea oleks vähemalt 6 järjestikust tundi und ilma segavate teguriteta. JAH - Ka ämmaemand hakkas siinkohal itsitama ning õnnitles alla 2aastaste vanemaid. Isiklikult tunnen end hetkel täiesti puhanuna… olgugi, et on raskemaid öid ja raskemaid päevi, aga üldjuhul on mu keha näljale ja väsimusele suhteliselt tugev ja vastupidav. Õnneks.

Paluti kindlasti mõelda, mis saab pere teistest liikmetest, kui olete sünnitama tulemas. Kuidas saab hoolitsetud koduloomade eest? Laste eest? Ja nii edasi. Tee kõik need asjad enne selgeks. Räägi läbi vajalikud olud, hoidjad, söögid ja mis iganes pähe tuleb, mis vajaks Sinu äraolekul tegemist/hoolitsemist, sest

Kui tuled sünnitama, siis keskendu sünnitusele!

Mõelda tasuks ka sellele, et kui esmasünnitajal lastakse rahulikult kodus end sünnitusmajja tulekuks valmis sättida, siis korduvsünnitajana ei tasu seda aega nii laialt omale varuks mõelda.

Kui korduvsünnitajal puhkevad veed, siis tule sünnitusmajja!

Kui hakkab tuhudega sünnitus, siis tule sünnitusmajja, kui regulaarselt, siis tule sünnitusmajja.

Tunned päris tuhud libatuhudest ära sellega, kui lähed sooja duši alla, kuid see ei aita. Sünnitustuhud on püsivad ja lähevad tugevamaks.

Korduvsünnitajal on avanemisperiood peaaegu alati lühem.

Arutleti epiduraali ning naerugaasi vajaduse üle, kuid öeldi, et naljalt korduvsünnitajatel epiduraali vajadust ei ole.

Loengus tutvustati ka sellist põnevat asja nagu kõhu kaardistamine ehk belly mapping. Lapse asendist sõltub sünnituse kergus/raskus. Soovitan vaadata järgnevat videot, kus ämmaemand Ingrid Käoküla selgitab antud teemat täpsemalt. Vaata SIIT.

Photo: http://makingmine.com/baby-prep-belly-mapping/

Põhiline soovitus oli lapse õige asendi soodustamiseks vältida lösutamist, ole püsti või toeta ette. Liigu! Kui oled koguaeg selili, siis võib ka laps end keerata selg selgroo poole ning see ei ole sünnituseks soodne asend kummalegi.

Rääkisime veel sellest, kuidas sünnitusel tekkis osadel olukordi, mil soovitati üht, aga sünnitaja tundis, et tahab teist… Eriti puudutas see neid, kellel eraämmaemand proovis hingamist suunata.

Õige hingamine on selline, mis tundub õige! Ainult Sina tead, kuidas sul on mugav olla ja hingata.
Enne sünnitusele minekut võid kodus ise harjutada hingamist. Teadlik hingamine vs automaatne hingamine.

Hingamine on oluline, sest see aitab lõdvestuda. Eriti hea on aeglane ja sügav hingamine, tugevamate kontraktsioonide puhul kiirem hingamine. Õige hingamine viib fookuse valult ära. Abiks on ka visualiseerimine või millelegi tähelepanu koondamine. Soovitatakse harjutada kõhuhingamist. Kasutage igapäevaseid valu- või ebamugavusaistinguid ära (lööd varba, käsi sureb ära, või muu) ja hakka seda ära hingama. Peamine aga on see, et sa ise tunneksid, et kõik on mugav ja hea. Sinu keha, sinu sünnitus.

Mõtle läbi enda jaoks erinevad sünnitusasendid. Mida sa proovisid eelneval korral? Mis toimis, mis mitte? Millist tahaksid seekord proovida ja nii edasi. Ära unusta, et selili sünnitus on üldjuhul kõige keerulisem ja raskem, kuid püstiolekus sünnitamine võib tekitada rohkem rebendeid. (Mina proovisin kõik meelde tulevad asendid eelmine kord läbi ja jäin lõpuks külili voodisse Muel mind seljataga keha hoidmises abistamas ja see oli tohutult mugav ja hea. Seekord tahaksin proovida sama, kuid kindlasti ei löö risti ette ühegi teise variandi ees. Usaldan oma sisetunnet.)

Sünnitusjärgne aeg - mõtle enda peale! Vajad ise rohkem hoolt. Ärge unustage ennast ära! Emaka kokkutõmbed on korduvsünnitajatel üldjuhul kordades valulikumad ning võivad kesta mitu päeva. Abistada saadakse sind üldjuhul ainult paratsetamooliga.

Hinga valu ära, keskendu oma imelisele uuele loodud elule ning ole tänulik!

Meie olek seal saalis oleks võinud veel edasigi kesta, aga kahjuks läks 1.5 tundi sellisel linnulennul, et pidime jätma hüvasti ning mõtisklema ise pikemalt edasi. Ma tundsin, et kuigi sain sellelt loengult vähe faktilist infot, siis üldine suhtumine eesootavale sünnitusele on palju vabam.
Selline emade omavaheline vestlemine ja kogemuste jagamine on äärmiselt tänuväärne ja teretulnud ettevõtmine.

Veel kord soovitan kõikidele korduvsünnitajatele võtta ette see teekond perekooli ning ka ise teha see loeng (vestlusring) läbi ning leida sealt toetust ning julgustust, abi ja nõu.

Kuna rohkem midagi uut ja värsket ei oska välja, siis soovin Teile imelist ootusaega ja meeldivat sünnikogemust.

Meeldetuletused ootusaja perekooli loengutest leiad üles Blogi Sisukorrast ning mine kindlasti ja jälgi mu Instagrami, kus varsti-varsti tulemas üks põnev auhinnajagamine 💖