Ämmaemand II

Lühike visiit, lühike jutt.

Lõpuks ometi sai mindud jälle ÄE juurde. Lootsin, et seekord saab veidike rohkem teada ja kuulda ja uurida, aga võtke näpust - ei saanud väga midagi.

Olgu, ma sain Südamerahu - see on tegelikult ju kõige tähtsam! 

Ooteruumis kaalusin end ära, olen juurde võtnud 1.7kg. Kohutav, kuid ÄE ütles, et täiesti normaalne. Rääkisime sellest, et rasedana on hea vabandada oma söömist, aga peab toituma korralikult. Ma söön hetkel 2-3 korda päevas. Korraliku hommikusöögi, õhtusöögi koos MUELiga ja hilisõhtul armastan filmi kõrvale snäkitada. ÄE soovitas süüa tihti... näiteks 4-6 korda päevas ja pisikesed portsud. Sama räägivad ka toitumisnõustajad jm. Ma annan endast parima!

Kabinetis esimese asjana mõõtis ÄE vererõhku, sellega ta oli rahul, kõik oli normis. 

Nüüd voodile pikali, kõht paljaks ja mõõdame emakakaelapõhja kõrgust?! Sellega pidi ka igatahes kõik täpselt raamatu järgi olema.

Kõige olulisem tegevus toimuski peale seda mõõtmist... SÜDAMELÖÖGID. Teate, ma loodan, et ma ei ole ainuke rase, kes iga natukese aja tagant paanitseb selle üle, et kas ikka UEga kõik korras on. Seni kuni ma ei tunne reaalselt Sinu liigutusi olen ma ikka ju mures, kas Sinuga on kõik hästi.

Südamelöögid olid kenad, vahepeal lõi aparaati mingi tugevam kahin - Liiiigutab :) Oli päris aktiivne mul teine. 

Lõpetasime visiidi sellega, et andmed rasedakaarti sisse, vaatasime üle järgnevad visiidid... Järgmine UH peale reisi 20+4 ja paar päeva hiljem uuesi ÄE. Järgmiseks ÄE visiidiks annan uuesti uriini- ning vereproovi. "Aitäh ja Meeldivat reisi Teile."

Homme lähen UHsse Dr. Šoisi juurde (www.ultraheli.ee). KÕIK rasedad või sünnitanud paarikesed, kellega me rääkinud oleme, ütlevad, et "Lihtsalt minge sinna. Lihtsalt minge." Hea küll, me siis läheme ja kui UE lubab, siis saame me teada ka lõpuks ometi, mis retsepti järgi meie maimuke valmis - suhkur ja jahu ja maasikavaht või tiiger ja konn ja kutsikahänd.