Ämmaemand 1.
12+6 esimene ämmaemanda visiit Pelgulinnas.
Tahaksin alustada sellest, et meie naistearst on minu jaoks raseduse jooksul A&O. Meie naistearst on meie sugulane ning olnud enamike meie suguvõsa rasedustega abiks ning nõuks. Ka minu enda emale minu ootamisel.
Võimaluse korral ma tahaksin, et just Tema oleks meil terve selle raseduse aja arst, ämmaemand ja sõber. Ta on fantastiline. Kahjuks ämmaemandaks on mul keegi teine.
Paar päeva tagasi ma meie ämmaemandaga siis lõpuks kohtusin. Ootasin seda visiiti väga. Mul oli tekkinud nii mitmeid küsimusi, millele ma ootasin vastuseid, aga alustame visiidi algusest.
Istusin ooteruumis ning lõpuks hüüti välja minu nimi. Läksin kabinetti, teretasime, istusin maha ja jäin siis rõõmsalt ootele, et nonii... mis nüüd kõike teada saab ja ära räägitakse :)
Rääkis siis ämmaemand natukene minu esimesest skriiningust, mis tehti päev enne tema visiiti. OSCAR-test - kõik super. Oleme terved ja korras.
Pisike siples ja hüppas ja ei tahtnud üldse, et tema olemist häiritakse. UH arst üritas teda mõõta, kuid ta ei tahtnud üldse õigesse asendisse end sättida. Pidin siis ise keset UH tuba hüppama - jaaa ma pidin hüppama :D Päriselt. Kõigepealt seal voodikese peal pidin keerama hüpeldes end küljelt küljele - see ei kõigutanud nupsut üldse ja siis tõsin püsti ja hüppasin. Tantsisin veidi kaerajaani ja tibu võttis end sekundiks õigesse asendisse. Lõpuks arst tegi ikkagi vaginaalse UH ka, et ikka kindlalt kõik õige saaks :) Tibukese liikumist ja kõike nägime me MUELiga enda eest ekraanilt ja see oli vapustav. Ta on päriselt olemas ja elab ja reageerib ja hoiab oma ühe käekesega teisest kinni.
Ämmaemand oli skriiningu tulemustega rahul.
Enne ämmaemanda juurde minekut täitsin ma ära ühe ankeedi, mis mulle juba naistearst kaasa andis. Ankeedis oli vaja täita enda ja MUELi andmed. Mõned küsimused ravimite, suitsetamise, narkootikumide kohta. Haigused perekonnas, enda haigused ja paar lisaküsimust eluviisi kohta.
Need küsimused ja vastused kandis ta kompuutrisse ning täitis samal ajal ka minu rasedakaarti. Mitu korda selle ankeedi läbivaatamise jooksul esitasin ma talle küsimusi.
2016 aastal ei olnud mul väga palju tööd, kuid 2017 olen ma ennast rabanud segaseks. Kas mu vanemahüvitis hakkab jooksma 2017 keskmise palga järgi? Mu TA on hetkel pandud DD.MM.2018 ja selle järgi lähen sünnituspuhkusele DD.MM.2017.
Vaatame kenasti lapsukese andmed üle ja kontrollime täpsed mõõdud ja rasedusesuuruse. Võib väita, et teil veab ning lapsuke tulebki paar päeva hiljem, mis seabki sünnituspuhkuse uude aastanumbrisse.
Mul on kõhukinnisusega mure. Mõnikord on 2-4 päeva vahe, et käia kangemal hädal. Mida ma saaksin teha, et veidi olukorda leevendada, sest need korrad, kui lõpuks minna saan on väga-väga valulikud.
Kas te praegu teete selleks midagi?
Jah nii palju kui oskan. Ma söön banaane, joon smuutisid, tarbin väga palju vett.
Ma soovitasin ühele patsiendile, et pange kuivatatud mustad ploomid ööseks veega veekannu ning hommikul sööge kohe need ploomid ära ning siis jooge sedasama vett peale. Temale oli see abiks.
Mul on vahepeal sellised peavalud, et tahaks pea lõhki lüüa. Mul ei ole varem sellega probleeme olnud. Mida ma tarvitada võin? Mis mind aitaks? Olukord läheb vahepeal ikka meeletult hulluks.
Need võivad Teil võõrutusnähud olla.
Ei-ei-ei. Ma pole selline tarvitaja. Ma märkisin sinna ankeeti kanepi, vaid seetõttu, et ma olen seda tarbinud, kuid ma ei ole tarvitaja. Ma tahan tervet ja õnnelikku last ning rasedust. Need peavalud on tekkinud ootamatult ning just raseduse ajal. Põhiliselt just esimese trimestri teises pooles.
Paratsetamooli võib võtta. !!!Avab oma vihiku!!! Migreeni korral soovitatakse külma kompressi.
Ma tegelikult olen teinud peavalude kohta päris korraliku uurimuse, millest need tekivad, mis peavalu on mis ja kuidas nendega toime tulla. (Lugege mu postitust peavaludest)
Aga siis proovige piparmündi teed ja lisage veidi melissi. Melissi liiga palju ei tohi, aga natuekene piparmündi tee sisse.
!!! Ma lähen reisile 17 nädala alguses ning tulen tagasi 19 nädala lõpus. Sõidan Indoneesiasse, kas peaksin tegema vaktsiine? Kui jah, siis millised? Kas rasedana on vaktsiinid OK? MIllised on OK, millised mitte?
Ohhhhhhhhhh (See oli tõesti suur ohe) Kas seal on ka see Zika viirus ?
Minu teada seal ei ole.
Jäi mulle vaktsiinide osas vastuse võlgu !
Okei, ma siis uurin vaktsiinikeskusest või mis koht see ongi :) Aga reisile/lennule minnes, kas on midagi, milele tähelepanu pöörata või mida kaasa võtta vms?
Noo, kui on pikk lend võite osta sukkpüksid, mis aitavad trombi vältida.
??? Okei, aitäh !!!
Ma olin ausalt öeldes selleks hetkeks juba päris nördinud. Ma ei saanud ühelegi küsimusele sellist vastust, mida ma ei oleks suutnud ise välja googeldada.
Täitsime mu rasedakaardi lõpuni. Ta ütles, et see peab minuga nüüd igal pool kaasas käima - nagu ID-kaart. Panime ajad järgmisteks visiitideks. Ämmaemand vahetult enne reisi (nädalaid 16+3) ja järgmine UH alles peale reisi (nädalaid 20+4).
Okei ... ma tahaks enne reisi peale ämmaemanda tervise visiidi ka UHd, et veenduda, et reisile minnes on meil ikka kõik OK. Tibu liigutab ja on terve ja õnnelik ja valmis puhkusele minekuks.
Ämmaemand andis meile oma kabineti telefoni numbri, kuhu helistada, kui midagi vaja. Tema vastuvõtu ajad on 5x nädalas vahemikus 8-16, 13-18 ja 8-14. Muudel aegadel saan helistada Pelgulinna Raseduskeskuse registratuuri +3726665307 (tuletas meelde, et registratuuris ei ole arstid. Nemad ei oska aidata muuga, kui aegade muutmiste ja vahetustega) ja sünnitusmaja vastuvõttu +37253424724 .
Me ootasime ja lootsime ämmaemanda visiidist veidike teistsuguseid emotsioone. See on nüüd see koht, kus tahaks seda Ameerikat, et kui mul on ämmaemand, kes jälgib minu rasedust, siis Ta oskab vastata mu küsimustele kinnisilmi ning anda mulle nõu nii elementaarsete asjade osas nagu reisimine ja kõhuhäda ja peavalu ning juhul, kui mul peaks olema mingisugune mure (näiteks reisilgi olles), siis ta on minu jaoks kättesaadav ka väljaspool oma ametlikku tööaega raseduskeskuses.
Kas see on liiga palju nõuda? Mu ema arvab, et ma olen liiga karm. Ämmaemand ikka teab ju mis ta teeb ja ta pole oma kohal niisama.
Jah emme, ma tean seda, aga see on minu esimene rasedus ja minu esimene laps ja ma tahan teha enda poolt KÕIK, et see rasedus kulgeks hästi ja edukalt ning kõik minu küsimused saavad vastused. Kui mul on ämmaemand, kes ainult mõõdab mu vererõhku ja täidab pabereid, siis ma võiksin sama hästi ka lihtsalt kodus istuda ja oodata kuni see sünnitus kunagi peale hakkab. Nagu vanasti, siis kui ei olnud UHd ja vererõhuaparaate ja muid tänapäeval elementaarseid meditsiinilisi vahendeid.
Kas ma olen liiga tormakas, kui ma juba mõtlen ämmaemanda vahetamisele? Mu kolleegi ema on ämmaemand ITKs. Seda haiglat ma tegelikult kardan. Ma olen kuulnud väga palju halba seal sünnitanute käest, aga ma juba tean ja usun, et mu kolleegi ema oskaks mulle anda poole rohkem vastuseid. Plussiks veel see, et ta elab minust mõned tänavad eemal..... Mitte, et ma nüüd kohe tahaks tema juures iga hädaga ukse taga kella lasta, aga tore teada ju, et hädaolukorras on ta peaaegu naaber.
Mida teha?
LISA. Reisi küsimusi oli mul veelgi, aga ma isegi ei vaevunud. Ma hakkan nüüd veel juuuuuurde uurima infot rasedana reisimise kohta ning panen selle kenasti Teile kirja ka :)