Jah... terve igavik on eelmisest postitusest ja terve igavik sellest, kui ma lubasin uut postitust...
Ma olen praeguseks hetkeks täielikult täiskohaga Ema.
UE on juba väga asjalik, aga ometi on tema füüsilised võimed veel piiratud ning seega kulub minu aeg eelkõige UEga tegelemisele ja seejärel kodu korrastamisele.

Mu ema juba küsis, et ega ma plaani blogi kinni panna ja ma tõesti mõtlesin sellele. Võitu sai soov kuidagigi ennast väljendada ja välja elada.
Siit see lubatud kirjutis tuleb:

“Hallooo, hallo ? No Tere, millal beebit saab vaatama tulla?”

UE sünniga kaasneb terve nimekiri sugulastest, tuttavatest ja sõpradest, kes kõik tahavad nüüd ja kohe teda uudistama tulla.

Meie panime juba enne UE sündi paika selle kuupäeva, millal UEd ilmale ametlikult tutvustame ning kuna uudistajaid on palju, siis tuleb teha Üks suur pidu ja korralikult. Tänapäeval on popiks kujunenud “Beebipeod”, mida peetakse enne UE sündi, kuid see mõte oli meie jaoks kohe üks suur EI. Ma olen liiga ebausklik, et tähistada UEd enne seda, kui teda veel ei ole. Minu jaoks oli oluline ristimine ja kõikide teiste jaoks katsikud. Sobib - teemegi kaks ühes ja ongi kõigile korralik suve algus.
Ristimise-katsikute päevaks sai ilus juunikuu pühapäev mõni päev enne UE 3ndat elukuud.

Kutsed tegime ise ja üritasime jätta kutsetega võimalikult ametlikku muljet, sest kutsutuid oli palju ja tagasiside oluline.

Tähelepanu! Kui Sa kunagi saad kutse, mille peal on kirjas RSVP (Répondez s'il vous plaît) või Palume teatada osalemisest, siis ole hea ja anna vastus.

Korraldades üritust mitmekümnele inimesele (või isegi enamale), siis on osalejate arv korraldaja jaoks päris oluline. Sellest sõltub söögilauale pandu, istekohad, peoala suurus ja palju muud.

Kutsed panime teele umbes poolteist kuud enne üritust ja kutsutuks sai ~50 inimest, arvestasime ise, et kohale tuleb ~40. Omniva oma tuntud aegluses suutis osad kutsed kohale toimetada tunduvalt hiljem kui mõned ja paar kutset ei jõudnudki sihtpunkti, aga õnneks jäi osalemisest teatamiseks piisavalt varu. (Umbes nädalake enne tagasiside tähtaega helistasime ka ise mittevastanud kutsutud läbi).

Ürituse päevaks lubas ilusat ja sooja ilma seega otsustasime teha aiapeo. Saab suvele korraliku avapaugu anda. Istumise sättisime üle aia laiali, kes tahab - see istub, kes soovib - saab ringi jalutada ja lobiseda ühe ning teisega. Laua tegime Rootsi-Laua stiilis ja sättisime maja külge suure 3x4 telgi alla.

Otsustasime, et mu ema teeb oma ebareaalselt head marinaadi ja grillime külalistele sashlõkki, mida pakume puitvarrastelt portsjonitena. Mina valmistasin tohutu koguse riisi-makrasalatit ja lisaks paneme lauale head ja paremat snäkki alustades suitsuforellist ja lõpetades vana hea krõpsukausiga. Kirssi tordil ei olnud, oli hoopis hunnik maasikaid, mureleid ja Kuno Plaani 4kg sokolaadikringlit. ! Kui sa ei ole veel Kuno Plaani sokolaadikringlit proovinud, siis tee seda. Ma luban, see on imeline maitseelamus ja ilmselt parim kringel, mida sa kunagi süüa saad !

Terve ürituse nädalavahetus oli üks suur seiklus. Neljapäeva õhtul pidi minul olema bändiga proov ja ema valmistama marinaadi ning Muel hoolitsema UE eest ja jagama hoidmist vajadusel mu emaga. Muel muidugi suutis korralikult alt vedada ja keeras terve planeeritud õhtupooliku kõigi jaoks tohutuks kaoseks. Mina ei saanud enam alt hüpata ja UE jäi mu emaga, kes siis lõpuks sai tegutsema hakata peale minu koju jõudmist. Emme lõpetas kõik vajalikud toimetused alles öösel ja hommikul kell 7.30 astus uksest välja, et tööle minna. Anna andeks emme.

Reedel tegime ära kõik vajalikd ostud (endiselt pidi järgmiselgi päeval poodi minema) ja valmistasime ette nii palju, kui võimalik. Laupäeval vaatasime üle, et miskit puudu ei oleks (pigem olgu üle) ja mina sättisin end õhtuseks esinemiseks.

Ma tellisin Aliexpressist ürituse tarbeks 90 õhupalli ja mingid plastikust jullad, mille külge saab õhupallid kinnitada ja moodustuvad õhupallililled. NB! 90 õhupalli on palju vähem, kui võiks arvata. Nendest ei saa hiiglasuurt õhupallikaart. Sai ainult telgi ääre kaunistatud.

Pühapäeva hommik algas kiiremini, kui suudad öelda Pühapäev. Lauake kata end, õhupallid telgi külge (UE ristiema saabus reedel Amsterdamist koju ja puhus terve laupäeva õhtu nii hoolega palle täis, et paljud suurest puhumisest terve öö làbi paukudes katki läksid), muusika käima, riided selga, meik peale ja minek.

Emme on ju mul Supernaine - vähe sellest, et ta kogu ürituse suuresti omal jõul aitas korraldada, ta õmbles ka UEle ristimiskleidi, kaunistas papud, tegi peapaela ja lauale imeilusad lilleseaded, pluss õmbles Ristiema Kle vinged ristiema papud.

Mida ma ilma temata teeks, ma ei kujuta ette. Millal saan ma pooltki nii heaks emaks, kui Tema? Ma ei tea, aga ma loodan, et UE saab minu üle ka uhke olema.

Päev oli meeletult palav ja jõudsime kiriku ette umbes 45 minutit enne algust. Inimesi juba kogunes ja UE oli terve tee kirikuni ärkvel. Söötsin tal kiriku parklas autos kõhu täis ja panime kleidi selga. Ta jäi magama ja magas terve oma ristimise maha. Saime igalt poolt kiitust, et no küll on meil ikka armas UE, nii rahulik ja hea laps. Ristimine oli ilus, õpetaja Kaisa Kirikal oli soe ja asjalik ning talitus kestis nii 15-20minutit.

UE oli tubli seni kuni me koju jõudsime, melu peale hakkas, päike kõrvetas ja kõik tahtsid suhelda. Muidugi on raske, kui näed ühe korraga nii palju uusi inimesi ja sind solgutatakse ringi ja hoitakse ühes süles ja teises ja nii edasi. Minu närv oli eriti krussis, sest koguaeg keegi kuskil tahtis midagi, eesotsas mu isaga, kes käis iga 5 minuti tagant küsimas, et kuidas ikkagi tädi Tiial pulka ei ole (usb pulk issi telefonist piltidega tädi sünnipäevast). UE väsis kiirelt ja jonnis üpris palju. Õnneks oli abilisi palju ja naabrinaised viisid ta vahepeal isegi jalutama.

Eriti populaarseks osutus külalisteraamat. Ma ostsin just UE ürituste tarbeks taskuprinteri (pocket printer HP Sprocket) ja suure A4 valgete lehtedega märkmiku, et kõik külalised saaks oma pildi raamatusse ja kirja alla. Tulevikus UEle hea mälestus. Kõik tahtsid UEga pilti või lihtsalt pilti ja hakata kohe raamatusse kirjutama. Käisin ringi nagu peata kana - kes pole veel pilti saanud, UE jonnib, keegi tahab midagi muud, muusika jäi vait, kõht on nii tühi, kellega pole veel suheldud, kus hüüti “külalisteraamatut?”... apppppi.

Mingi aeg olin vist kõigega enamvähem ühele poole saanud ja läksin UEga tuppa ära. Järgmine hetk olid juba külalised läinud. See oli vapustavalt hea.

Minu soovitus on selline, et võimaluse korral võta catering, planeeri üritus rendikohas ja ära määra endale kohustusi !

Lõppude lõpuks läks kodune üritus maksma ilmselt sama palju, kui oleks läinud kuskil peokohas, aga koristamine, ettevalmistamine, närvid!.. oleksid olnud olemata.

Stressi on niigi liiga palju väikese UE kõrvalt ja ise seda juurde tekitada pole vaja.

Natukene informatsiooni ka lõppu.

Ristimine

Ristimisel saab inimene kiriku liikmeks. Kuuludes jumalarahva perekonda, on ristitud inimene kutsutud kasvama usus, Jumala tundmises ning järgima Jeesuse õpetust. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus.Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett, mida pannakse ristitava pähe. Last võib ristida juba päris esimestel elukuudel. Täiskasvanu ristimiseks ei ole ealisi piiranguid. Kui inimene on jõudnud leeriikka ja ta on lapsena jäänud ristimata, toimub tema ristimine koos konfirmatsiooniga.
VEEL INFOT SIIT.

Katsikud

Katsikul käimine ja hambaraha maksmine viitas ühiskonna soovile võtta uus tulija omaks.

Sille Pärn on kirjutanud väga huvitava ja põhjaliku lõputöö katsikutelkäimise kohta Eesti rahvakultuuris. Loe

Okei, eriliselt informatiivne ega asjalik see postitus ei saanud. Alati ei olegi midagi valesti, et oleks vaja uurida ja puurida ja siis eesti keeldse kõik vajalik ümber tõlkida. Olen sattunud mõne mõtte otsa küll, millel pikemalt pidama jääda, aga enam ma ei luba, et oi homme on järgmine postitus üleval.

Nautige pilte ja jälgige Instat ja FBd, siis saate teada, millal jälle tagasi tulla.

Lähen nüüd triigin edasi.