Tähelepanu !

Kõik uuselu postitustes mainitud tooted, teenused ja muu ei ole olnud, ei ole praegu ega hakka ka tulevikus olema tellitud reklaamtekst!
Postitustes mainitud tooted, teenused ja muu on Uue Elu Looja poolt isikliku
kogemuse ja soovi
põhjal kirja pandud.

Vankrikorv ✔
Raam ✔
Turvahäll ✔
Rinnapump   ✔
Pudel ✔
Riided   ✔
Mähkmekott ✔
Enda asjad ka   ✔

Pidime võtma ette teekonna heade mõtete linna ja õnneks MUELi isapuhkuse teine pool oli sätitud nii, et sai kasuliku meeldivaga ühendada.

Pisike mini perepuhkus.

Sättisime teelemineku UE järgi. Peale hommikust äratust veetsime aega mängides, süües ja niisama vesteldes ja kui uus uneaeg tuli, siis autosse ja suund lõuna poole.

Teekond kodust Tartusse on ~190 km ja kuigi see on mõnusalt uneaja pikkune vahemaa, siis tekkis meil mitmeid peatuseid, mis pikendasid meie teekonda 3,5 tunnini. UE oli õnneks terve aeg sügavalt unes.

Ööbimispaigaks valisime VSpa hotelli, kuhu juba hotelli avamisest saati olime soovinud minna. Arvestades seda, et nende majutuse hinnakiri on küllaltki krõbe, olid mu ootused kõrged. Hotelli fuajees võtsid meid vastu naerusuised teenindajad, kes meile kenasti majutusega seonduva info edasi andsid ja seejärel meil oma kolmanda korruse tuppa lasid minna.
Suurepärane interjöör algas fuajeest, jätkus mööda koridore ning kui me oma toa ukse avasime, siis vaimustus ei lakanud.

Tuba oli ruumikas ja hubane ning sinna oli paigutatud ka lastevoodi. Me küll eraldi ei palunud seda (UE ju magab endiselt meie kaisus), kuid kuna olime märkinud külastajaks ka lapse, siis kena, et nad kohe kõik ise lapsesõbralikuks organiseerisid.
Voodid olid meil twin, aga see parandati meie palvel kiiresti ära ning justkui võluväel oli twin tuba double, et veidi romantikat ka saaks nautida.

Napilt jõudsime end sisse seada, kui ma pidin juba kella vaatama ja end sättima hakkama. UE oli vahepeal ärganud ja vaatas suurte silmadega uut keskkonda, ta naeratas ja nautis ruumi. Söötsin tal kõhu täis ja jätsin ta esimest korda pikemaks ajaks MUELiga.

Olin ära kokku paar tundi, tagasi jõudes oli päevast saanud õhtu ja otsustasime, et vaatame kõigepealt üle hotelli spa ja õhtustame hiljem. Enne tagasijõudmist jõudsin läbi käia ka Kvartali keskuse poest ja osta UEle ujumismähkmed. Toas söötmise ajal arutasime MUELiga selle üle, kas ja kui halvad vanemad me oleme viies UE juba nii varakult basseini ja spasse.

Internetis võib lugeda mitmeid arvamusi beebi ujutamise ja ujumise kohta.
Mõni ütleb, et täitsa lollakad, kes oma lapse nii vara kuskile ühiskondlikku kohta viivad ja siis on need, kes teavad täpselt, et 2 kuud on vaja oodata enne kui lapse kuskile basseini kastad ja tegelikult on ikka siis ka veel ohtlik ning mõned arvavad, et enne vaktsiine ei tohiks last millegi ega kellegi koduvälisega lasta kokkupuutuda.
Praeguse teemaga seonduvalt lihtsalt guugeldage "beebiga ujuma" ja lugege ise, kui palju erinevaid arvamusi kirjas on.

Meie otsustasime, et talitame sisetunde järgi (tundub, et meie üleüldiseks lapsevanemlikuks motoks on hetkel saanud sisetunde järgi tegutsemine). Vspa oli väga ilus ja hubane, peresõbralik ja kutsuv. Basseinid olid ümbritsetud lamamistoolidega, leidus eraldi puhkeala ning eriti mõnusaks ja kasulikuks kujunes välivaatega varikatusega diivan. Tegime spale tiiru peale ja UE vaatas ja kuulas kõike suure huviga. Kuna meie randmepaelad tagasid sissepääsu ka saunamaailma , sai UE kätte ka oma esimesed sauna kogemused. Astusime sisse aroomisauna, veetsime seal paar hingetõmmet ja lahkusime, edasi astusime aurusauna, talitasime samamoodi ning viimasena käisime läbi ka tavasaunast. UEst saab ilmselt sama kõva saunataja nagu tema eelkäijatest.

Otsustasime, et kuna spa oli rahulik ja rahvast vähe, siis proovime ikkagi UEga basseinitada.
Vspaas on nii lastebassein (31°C) kui ka beebibassein (33°C) !

Beebibasseini vesi oli soe, puhas ja madal. Seal oli purskkaev ja liumägi. Istusin koos UEga basseini ja jälgisin olukorda. Käed olid algul veidikene pinges, kuid lõdvestusid kiirelt ja ta nautis veemõnusid täiel rinnal. Ühel hetkel vahetasime MUELiga kohad ja sain ise ka "päris" basseinis veidike sulistada.

Peale basseinitamist saatsime MUELi saunasid ja mullivanne nautima, meie aga sättisime end akna alla diivanile, mille varikatuse all saime privaatselt ühe söögikorra mööda saata.

Spa järgselt käisime UEga toas duši all, seegi oli talle esmakordne kogemus. Kodus me päris kahekesi või kolmekesi duši alla ei mahu, aga hotellis oli väga hea MUELiga koos UEd hoida ja dušitada. Meie kodune pisike beebivann pole sugugi nii lõbus.

Lõpuks hakkasid ka meie kõhud endast valjemalt märku andma ja võtsime ette mõnusa õhtuse jalutuskäigu Hot Potti , vedasime oma vankri kolmanda korruse terrassile ja muidugi kohale jõudes otsustas UE jonnima hakata . Enam ei hakka söömata tagasi minema ja take awayd ka ei soovi. Kussutasin UEd ja tatsasime edasi-tagasi (see talle tavaliselt meeldib), aga jonn ei lakanud. Egas midagi, rätt ümber ja UE rinnale.
Sain ise ühe käe abil söödud ja pakkisime end kiirelt tagasi liikuma ja muidugi niipea, kui olin UE enda käest vankrisse pannud, jätkus nutt ja jonn. Me jalutasime niimoodi terve tee hotellini ja iga kord, kui keegi meist mööda jalutas ei teadnud ma, kas tunda häbi või naerda. Kindlalt mõeldakse, et mis vanemad need on, kelle laps nii hirmsasti nutab?! Veidi enne hotelli hakkas meie taga oleval seltskonnal ka laps nutma, mõtlesime, et huvitav, kas meie UE tõttu ja itsitasime, et “jess, me pole ainukesed.”

Hotellis jäi UE uuesti unne ja magas terve öö eriti hästi, ärkas ainult kahel korral ja ilma jonnita. Panin isegi äratuse optimistlikult hiliseks ja selle järgi me tõusimegi.

Kahjuks tänu hilisele äratusele jõudis hotelli hommikusöögile ainult MUEL (see olevat olnud suurepärane). Mina jäin UEd söötma ja üritasin samal ajal asju kokku pakkida, sest ees ootas pikk päev, mille jooksul ma esialgsetel andmetel vähemalt 3tundi pidin eemal viibima.

Meil oli varutud 60ml piima ja kavatsesin 60 veel saada, aga ei õnnestunud. Oleksin pidanud pikemalt ette mõtlema ja alustama kogumisega varem, enam ei olnud midagi teha, pumpamiseks ei jäänud aega. Peame teele asuma.
Ilm oli vihmane ja MUEL ei hakanud temaga jalutama minema, küll aga said nad teha poole tunnise tiiru hoones, kuhu ma järgnevad tunnid lennureziimil telefoniga jätma pidin. Teadsin, et MUEL on UEga autos, ootavad mind parklas ning õnneks oskab MUEL vajadusel aega surnuks lüüa ja ilmselt vähemalt suurema osa ajast UE magab.

Vahepeal olevat UE ärganud, aga nad said kenasti 60ml abiga hakkama ja UE jäi peagi uuesti unne. “Jess... hea töö MUEL...ma kohe kohe tulen.”

Aga ei tulnud.

Mul paluti veel abiks jääda ja lõpuks pikenes minu äraolek UEst VIIE tunnini!

Olin täiesti veendunud, et nad on seal autos ja UE ainult nutab ja on näljas ning MUEL hädas ja mures, aga ei. Kõik läks sujuvalt. MUEL läks viimasel tunnil temaga autoga sõitma, sest see rahustab UE alati maha ja aitab uinuda.

Lõpuks tormasin töö lõppedes kiirelt parklasse, MUEL võttis mind peale ja sõit koju võis alata. Esimeses Olerexis tegime peatuse kuna UE hakkas ärkama, sättisin end tagumisele istmele ja hakkasin teda söötma. Piima oli kogunenud tohutult palju ja tänan õnne, et pluus sai märjaks vahetult pärast autosse istumist. Väga tühi ta kõht vist ei olnud, sest ta jäi kiirelt rahule ja saime rahulikult koduteed jätkata.
Jõudsime koju. Punkt. Aitab. Reis läbi.

Okei. See sai ilmselgelt liiga pikk postitus, aga vähemalt on see siin nüüd olemas. Meie jaoks oli terve see kogemus muidugi palju nüansirikkam ja elavam, kui siit väljalugeda. See oli ikkagi esimene kord, mil ma jätsin UE endast eemale. See oli keeruline, huvitav ja valus, aga...

...Tänu sellele esimesele seiklusele on mu süda nüüd edasipidi palju rahulikum. Olen tuleviku osas nüüd palju optimistlikum. Julgesime MUELiga üks õhtu isegi kinno minna (kuigi isegi filmi ajal pidin saatma emale sõnumeid, et kontrollida, kas kõik on OK).

Soovitan kõigile, kes kardavad UEst eemalduda, see lihtsalt ära teha. Võta seda kui kõrgelt vette hüppamist... on küll hirmutav, aga mida kauem sa seal üleval seisad, seda hullem see tundub.

Loogiline?