Meie, peale lapsi
Kui tugev on Teie suhe peale lapsevanemateks saamist?
Kui kaua peaksid olema inimesed suhtes enne laste saamist? Kas see mõjutab suhte kestvust ning tugevust?
Millised on omavahelised suhted peale laste saamist ning kas meie mured ning mõtted on universaalsed või oleme oma tunnetega üksinda?
Instagramis tehtud küsitluse põhjal selgus, et paarid, kes otsustasid saada lapsed peale 7… koosveedetud aastat on endiselt 100% suhtes.
Kõige rohkem vastanuid oli 3-7 aasta jooksul laste saanute seas ning nende suhtestaatus oli vastavalt 91% endiselt koos ning 9% lahus. See protsent jäi samaks ka 1-3 koosveedetud aasta jooksul laste saanute seas.
Kuni 1 aasta jooksul lapse saanud paaridest on endiselt suhtes 85% vastanutest.
*See statistika on saadud meie isikliku instagrami jälgijate vastuste põhjal. Tegemist on meelelahutusliku statistikaga ning ei ole soovituslik võtta reeglina.
Aita kaasa parema statistika loomisele, kus vastused on anonüümsed, kuid statistika lõpus vastanutele nähtav - vasta küsimustikule SIIN. Avaldame hiljem statistika ka siinsamas lehel. Anname ka IGs märku, kui arvestuslik tulemus olemas.
Ma olen terve elu otsinud taga armastust
ning oodanud seda “õiget” inimest, kes sobiks mulle hingekaaslaseks ning minu tulevaste laste isaks.
Mul on olnud üks eesmärk - olla hea Ema ning Naine.
Minu otsingud viisid mind juhuse tahtel kokku Mueliga, kes on pea kõiges minu täielik vastand.
Mina usun armastuse jõudu ning intuitsiooni ja Muel on kalkuleeriv ning ettevaatlik.
Ühe mündi kaks poolt = tervik ?
Muel usub, et me oleme koos elu lõpuni…( ilma selleta, et ta mind endale abikaasaks tahaks või mulle romantilistel viisidel armastust üles näitaks… samas minu ootused on ka kohati liiga muinasjutulised)
Mina olen aga maailma suurim draamakuninganna - emake loodus - täna paugun ja homme õitsen. Usun meie suhte püsivusse ja mittepüsivusse igapäevaselt.
Me ei ole kunagi olnud Mueliga see ninnu-nännu paarike, kes üksteise küljes nagu tatt kinni ja elu roosa manna.
Vastupidi, me vahepeal muud ei teegi, kui ainult tülitseme.
Me siin hiljuti just läksime Mueliga lahku.
Jep, kuulsite õigesti.
Ma lihtsalt ei suutnud enam iseenda mõtete ja igapäevaeluga ennast rivvi saada ning otsustasin, et lihtsam oleks ajada pool süüd Mueli kaela ning saatsin ta pikalt. Ise nutsin 2 päeva järjest nii, et silmamunad punased.
“Oh Jumal. Mida ma tegin. “
Me just jõudsime ju normaalsesse paika, mil lapsed on täpselt sellises vanuses, et saab hakata jälle muud elu uuesti ette võtma ja aina rohkem aega hakkab tekkima Meile.
Aga ei, ikka on vaja leida mingeid tähtsusetuid probleeme (samas, ühele tähtsusetu, teisele terve maailm)
Otsest põhjust lahkuminekuks ei olnud ja kui tihti üldse on päriselt vajadus lahku minna enne, kui pole antud endast parim, et leida lahendus?
Üleüldiselt, mis on need põhjused, mille tõttu leitakse, et on aeg suhe lõpetada?
Instagramis tehtud küsitluse põhjal, millele vastas ~paarsada naist/ema, tuli välja, et enamikud suhteprobleemid ning -mured, on sarnased.
Kõige enam vastatud variandid küsimusele:
“miks minnakse lahku?”, olid:
Eneseavastamine
Sellest teemast sai hiljuti ka räägitud Momzone üritusel: “Emadeklubi. Seksuaalsus”
Üritust vedas teadliku seksuaalsuse terapeut Elo Viirmann, kellega vesteldes jõudsid emad ühisele nõule, et 30ndates naised on eneseleidmise faasis.
Me oleme teinud tööd, otsinud kaaslast, keskendunud perele ja siis järsku avastame, et aga “kes ma Ise olen”? Kui palju ja Mis on mul enda puhul veel avastamata?
Kas ma ikka olen oma elus õiges kohas ja kas tõesti on see inimene mu kõrval õige.
Emadena vaatame kõrvalt, kuidas kõik edasi liiguvad, samas, kui meie seisame justkui paigal.
Olete kuulnud seda lauset “õnnelik ema = õnnelik perekond” ?
Emadus ei jäta sind seisma !
Ainukene, mis suudab seista meie avastamiste või arenemise teel on meie enda mõistus ning viitsimine midagi teha.
Mitte ükski edukas inimene ei ütle sulle, et õnn on talle sülle kukkunud. Lastega, meestega, üksinda, kambaga.. arenemine, õppimine ja avastamine saab toimuda ainult meie enese tahtel ning jõupingutustel.
Kui tunned, et oled kuskil end kaotanud või on jäänud midagi pooleli, siis lihtsalt jätka.
Võta inspiratsiooniks kõik need aktiivsed emad, kes suudavad käia koolis beebi kõrvalt, või vihuvad trenni laps kaenlas ning muud. Aktiivsus ja pealehakkamine on edu alus.
*Füüsiline aktiivsus on vaimse tervise hoidmiseks äärmiselt oluline. Terves kehas, terve vaim. Kui tunned, et ei jaksa midagi teha ja kaldud olema kurvameelne ning stressis, siis leia omale aktiivne füüsiline väljund.
Seks pole enam sama.
Kas teadsite, et suurele osale emadele ei meeldi peale laste saamist enam nibude puudutamine või, et enamikud paarid ei seksi mitu korda nädalas?
Peale laste saamist toimub meie kehatunnetusega nii palju erinevaid asju.
Osad emad tunnevad end paksult, mõni ema häbeneb oma venitusarme, võib-olla tunduvad puusad liiga laiad ehk on lihtsalt liiga väsinud olla… ja palju muud.
Lisaks ka ajapuuduse tõttu hakkab kirg suhtes aina enam kaduma ja peale laste saamist ei pruugi naine enam tunda end piisavalt tahetuna.
Samuti ei pruugi naine enam olla huvitatud seksist, sest võib-olla ta ei olegi kunagi seda õigesti nautinud?
Seks on midagi, millest ei juleta endiselt kuigivõrd palju rääkida (kuigi tänapäeval on vist taas seksuaalne revolutsioon kogu vaba maailma üle võtmas).
Seksist peab rääkima.
Iseendaga, oma kaaslasega ja oma lastega.
Isegi kui sa arvad, et Sind seks ei huvitagi ja sa ei tunnegi selle järele vajadust, siis millest see võiks tuleneda?
Kas sa arutad oma kaaslasega enda ning tema tahtmisi, soove ja vajadusi seksuaalsel tasemel?
Küsi Elolt konsultatsiooni ja jõua enda ning oma partneri keha äratundmiseni.
Möödarääkivused
Minu teele sattus ühe tuttava instagrami story, kus ta jagas lehekülge loetavast raamatust. See käis täpselt meie pihta ning sealt edasi jäime juba selle tuttavaga pikemalt lobisema.
Mina muidugi istusin ainult pisarates oma telefoni taga ja lugesin üht, teist ja kolmandat ning ei saanud aru, kuidas saab olla variant:
Mul ongi õigus, aga Muelil on ka õigus ning lõppude lõpuks, kas üldse peab olema kellelgi õigus?
Seome selle kõik enda Egoga ning jõuame lahenduseni:
Kuula.
“Kommunikatsioon ebaõnnestub peaaegu alati”.
Tuleneb see eelkõige sellest, et inimesed juba eos mõtlevad igaüks omamoodi. Ma ütlen sõna SININE ning see, mis sinu peas selle sõnaga seondub võib erineda minu mõttes olevast kümnel erineval moel.
Siin nüüd võikski tulla appi see, et kui Sulle midagi räägitakse, siis võta end kokku, keskendu ning Kuula ja esita vajadusel lisaküsimusi või mõtteid.
”Selle asemel et näha oma partneri erinevaid vaatenurki konflikti allikana, mõistad, et need on hoopis teadmiste allikas “Mida sa näed, mida mina ei näe?, “Mida sa tead, mida mina veel ei tea?. “
”Igasugusest suhtlemisest võib leida tõetera ja teadmisi, näha oma varjatud omadusi ja terviklikkust”.
Soovitatud lugemine:
https://www.err.ee/347496/rain-kooli-oskus-kuulata-on-valja-suremas
https://rahvaraamat.ee/p/teekond-soovitud-armastuseni/37326/en?isbn=9789949469444
Toetus.
Okei, see on midagi, mida mainiti väga palju.
Emad tunnevad end kodus üksinda. Kaaslane justkui ei toeta piisavalt. . .
Aga mis on see, milles me toetust vajame? Ning millist toetust me soovime?
Ma olen üks “nendest” emadest (nagu üks tuttav lasteadnik mind nõelavalt nimetas), kes on laste tulekust saati olnud üdini laste jaoks “kohal”.
Mu süda ei luba minna väikeste laste kõrvalt niisama peole või lõbutsema. Ma luban endale korra kuus kulmud, küüned ja vahel harva mõned muud käigud, mis on vajalikud või poolkohustuslikud.
Koristan, pesen, teen süüa (kuigi on hetki, mil ma ei viitsi sedagi enam korralikult teha) ning üritan kuidagi ka täita muid töökohustusi. Seal juures katsun leida variante, et Muelile pakkuda välja minna kinno, restorani või mujale. Sest ta ise nagu ei tule nende asjade peale (?).
Ma üritan ka Teda mõista. Muel rabab end hulluks, tegeleb meiega, käib ja aitab kõiki tuttavaid ja sõpru ning kannatab siis veel minu naiselikku vingumist. Ja ta on õigupoolest imeline.
Ma hindan ju tegelikult tema juures kõiki neid omadusi, mis annavad teinekord põhjust vigisemiseks. Ehk, siis. . .
. . . Kas ja kui palju mina Teda toetan?
”"On võimalik, et naise kriitika partneri pihta, tähendab tema suhtumist iseendasse”.
(See tähendab seda, et kuigi teine ei pruugi hoida korda köögis (näiteks), siis võib-olla ei suuda sina hoida korda tööl, saada hakkama eelarve seadmisega või muud.)
Kui lõpuks tekib tüli, et miks Sina seda, Mina toda ja vastupidi, siis ei vii see suhet mitte kuidagi paremas suunas.
Jõuame tagasi eelmises punktis mainitud lahenduseni ehk kuulamiseni.
Ütle, milles sa vajaksid enam toetust ning miks sa tunned, et sa seda piisavalt ei saa. Anna võimalus ka kaaslasele omapoolne vastus anda ning siis tõmmake korra hinge ja proovige arutada lahti, mida miski teie jaoks tähendab ning kuidas saaksite üksteist rohkem mõista ning aidata.
*Täpsustaksin, et nüüd, mil lapsed juba 2 ja 4, luban endale 2x nädalas trenniõhtud. See on aidanud mu vaimset ning füüsilist tervist väga suuresti taastada. See on vähendanud ka kõvasti minu vigisemist. Vist.
Me kasvame lahku
Peale lapsevanemateks saamist, hakkab aega puudu jääma ja isegi kui sul on seljataga terve küla, siis ikkagi ei tundu piisavalt aega olevat Meie jaoks.
Teadjamad inimesed väidavad, et õnneliku suhte püsima jäämiseks peaks leidma paar omavaheliseks “kohtinguks” aega vähemalt korra nädalas.
Seda väitis üks Mueli mentoreid , misjärel jõudis Muel äratundmiseni, et me käime kahekesi kohtingul nii umbes korra kuu-kahe jooksul ja paigaks osutub tavaliselt kino. (Kuigi, me oleme meeletud filmifriigid ning kinos käimine on meie jaoks “hurraa”).
Omavahelist aega on vaja ise tekitada.
Õhtuti teleka ees snäkkide söömine ei ole kohting ! (Üks armas inimene täpsustas, et muu võimaluse puudumisel on see siiski väärt aeg. Olen nõus)
Raha ei tohiks olla küsimus.
Tasuta tegevusi on ka palju, näiteks looge rutiin käia kahekesi jalutamas, sõitke mere äärde ja vaadake lained või mida iganes, aga leidke teineteise jaoks aeg ning võimalus.
Paljud suhteprobleemid võivad kaduda just tänu sellele, et pühendate teineteisele rohkem aega..
Leidke võimalusi, et koos avastada, suhelda ning armastada.
.
Niisiis lõpuks
Ma nutsin ja ma karjusin.
Ma vihastasin ja ma laamendasin. Elasin end välja ja Muel lihtsalt oli, kannatas ja elas selle üle.
Ma leidsin, et minu suhtlemisoskus on sama nõrk nagu temalgi ning otsustasin peale lugemisi ja arutlemisi iseendaga, et parim viis Muelile oma mõtted ning tunded edasi anda on hoopiski kirjutades.
Seega, ma võtsin messengeri lahti ja kirjutasin sinna üles võimalikult puhtalt ning korrektselt oma mõtted.
Enda peas korralikult läbimõelduna, et iga koma ja punkt asuks õiges paigas ja iga sõna ning lauseehitus annaks edasi võimalikult hästi lahti selgitatud mõtet. . . sest noh… Sinine*
Proovisin lahti harutada iseenda teod, head ja vead ning andsin endast parima, et mitte olla süüdistav.
Mulle tundus, et ka Muel oli sellest rahulikust ning arutlevast lähenemisest veidikene shokeeritud, sest esialgu ta asus küll kohe kaitsepositsioonile, kuid hiljem juba mõtles kaasa ning saime asjad klaaritud paremini, kui varem.
Me muidugi ikkagi ei läinud lõpuks lahku, sest . . . nii kergelt lihtsalt ei saa alla vanduda.
Me kõik ju teame, et ideaalseid inimesi ei ole olemas. Pole seda mina ning pole seda Sina. Pole ka su naabrinaine.
Ning kõik positiivsed omadused Mueli juures kaaluvad tuhandekordselt üle need mõned nääklemist väärt aspektid.
Ma valisin pikkade aastate jooksul just Tema oma Elu kaaslaseks ning see valik oli hea ja see valik oli õige.
Teen igapäevaselt tööd selle nimel, et olla ka ise parem ema, naine ning mida rohkem tegevust ning aktiivsust mu igapäevas on, seda harmoonilisemana mu hing end tunneb.
Loodan, et kõik, kes mõtlevad oma suhte raskustele või suhte lõpetamisele, võtavad korraks aja maha ning panevad kõigepealt iseenda mõtted, soovid, tahtmised, nõudmised paika. Mõtle läbi, mis on tegelikult oluline ja miks ning leia võimalus olukord lahendada.
Alla andmine ei tohiks olla esimene lahendus.
Või olen ma enamikes oma mõtetes üksi? Keegi?
Teie,
UEL.
*Kui oled vägivaldses või muud moodi kahjulikus suhtes, siis palun, palun, palun ole hea ja pöördu
1492 - Üleriigiline tugitelefon füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistel.
Naiste tugikeskuste kontaktandmed
https://www.palunabi.ee/
