Palun ole õnnelik...

... ära ela üle minu negatiivseid emotsioone ja saa osa ainult heast.

Image source: http://blog.parkinn.com/wp-content/uploads/sites/7/2015/01/Tallinn-Market-Dolls.jpg

Keskmise eestlasega võrreldes olen ma vist nii ehk naa emotsionaalsem ja kõvasti temperamentsem. Jutud liiguvad, et kuskil mingeid Kreeka juuri pidi leiduma, aga miski ei ole tõestust leidnud nii et seniks siiski puhtalt Eestimaine toodang.

Üks klassivend kunagi kirjeldas mind, et ma suudan nutta ja naerda samaaegselt, see on siiani tõsi. Kired ja emotsioonid löövad teinekord nii segi, et ma ei saa ise ka täpselt aru, mis mõtted mu peas domineerivad ja veel vähem, mis tunded mind parasjagu valdavad.

Pange nüüd siia otsa veel rasedus.

Ausalt öeldes ei saa ma ka sellest aru, millal ma olen normaalselt emotsionaalne ja millal ma põlen hormoonide plahvatuse tõttu. Kõik tundub ju tavaline. Justkui hull, kes usub oma tõde, aga ümbritsevad vaatavad, et tal on vist rohkem kui üks kruvi lahtine.

Elasime MUELiga nädalavahetusel üle ühe meeletu elamuse. Ma ei hakka seda siin täpsemalt lahkama või ette kandma, aga toimus hetk, mille järel Mina usun oma tõde ja sain ilmselt närvivapustuse koos paanikahoo koos kirepaugu koos vihapurske koos traagilise nutuga ja ilmselt valdas mind mingi kirjeldamatu kogum tundeid veel. 

Stress? Ei usu, ma olen enamiku aja ju siiski õnnelik? 
Sääsest elevant? Jah, mõne jaoks ehk küll, kuid mis on Sinu jaoks sääsk ongi minu jaoks elevant. Üks kardab kõrgust ja teine armastab neid. 

Praegu on möödunud sellest hetkest mõni päev, kuid siiani tuleb pisaraid ja on raske olla. Üritan kõigest väest mõelda positiivselt ning leida ilusaid ja lõbusaid pilte, videoid, tegemisi, vaateid jne.

Eile käisin üksinda vanalinnas jalutamas. Lund sadas, kõikjal põlesid mõnusad rahustavad mahedad tänavatuled, Tallinna kuusk on lihtsalt vapustav, Kolmandas Draakonis on maailma parim pelgupaik, kõrvas klapid ning Radiotunesi parimad prantsuse viisid ja kõige parem oli see, et tänavatel liikusid vaid üksikud inimesed. See aitas mind. Ma kogesin umbes tunnikese jagu täielikku rahu ja ilu.

Olles pidevalt segastes emotsioonide mustrites mõtlen ma ise ju samal ajal pidevalt UEle. Palun, Palun ära ela neid emotsioone koos minuga üle. Arene hästi ja sünni rõõmsalt ja ole õnnelik laps. Mina olin õnnelik laps. 
Küsisin emalt, kas ta nuttis mind kandes palju? Nuttis piisavalt, ometi olen ma olnud väga õnneliku lapsepõlvega. Ma olen üles kasvanud ema ja isaga, kes siiani armastavad teineteist väga (nad on ikka nagu armunud) ja kuigi ka nemad tülitsevad, siis see ei ole traumaatiline, vaid pigem sellised väikesed mõttetud tülid, mis on täiesti normaalsed tekkima ja hetkega kustuma. Meie tutvusringkond, kelle seas ma kasvasin, on kõik õnnelikud pered. Lahutatud vanemaid ei ole mina üles kasvades näinud. Nad tekid siis ju midagi õigesti eks?

Nii üritangi mina elada nende inimeste eeskujul ja seda rõõmuga, sest minu põhimõtted on ka kujunenud selle järgi, mida ma olen elu jooksul näinud ja kogenud. Ma südamest loodan, et UE saab elama sama õnnelikult, kui olen elanud mina. Elu täis armastust, pere ja hoolivust.

Dr. Thomas Verny ütleb, et raseda naise mõtted on füüsiliselt seotud tema sündimata lapsega. Kõik,mida rase naine tunneb või ütleb edastatakse neurohormoonide kaudu lapsele, täpselt samuti nagu alkohol ja nikotiin. Dr. Deepak Chopra selgitab, et uuringud on kinnitanud, et raseda kehas vabastatud kemikaalid transporteeruvad üsasse ning mõjutavad last.

Verny räägib, et positiivsed rasedusaegsed emotsioonid edendavad lapse arengut ja tervist. Stressirohke raseduse lapsed on suurema tõenäosusega enneaegsed, madalama kaaluga, hüperaktiivsed, kergesti ärrituvad ning koolikuga. 

Kuidas siis vabaneda stressist, negatiivsetest mõtetest ja ebameeldivatest tunnetest?

Image source: http://cdn1.theodysseyonline.com/files/2015/11/21/635837430939107321-758679880_relax.jpg

• Kõige tähtsam on lõõgastuda (võimatu eks?) Leia mugav asend, sulge silmad, keskendu hingamisele ning loo positiivseid mõtteid. Mõtle oma tulevasele lapsele, meenuta häid elamusi, kujuta ette õnnelikuks tegevaid hetki.
• Jaga oma mõtteid, muresid. Leia keegi, kellele saad usaldada oma peas toimuva. Minu jaoks on see inimene MUEL või minu enda emme. 
• Söök teeb õnnelikuks (kontrollitud kogustes.) Naudi head toitu. Võta söömiseks aega, koge maitseid täiel määral. Sulge silmad ja tunneta kõiki meeli, mis saavad maitsetest puudutatud.
• Käi trennis. Regulaarne aeroobne treening (vastavalt oma jaksule. Ärge pingutage üle, käige rasedate treeningutes kui ei ole muidu trenniga sõbrad) intensiivistab ajukemikaalide serotoniini ja endorfiinide tootmist ajustruktuurides. Trenn teeb rõõmsaks!
• Lõõgastu spaas. Rahakott tühi? Pole probleemi... tee endale kodus ise spaa õhustik ja protseduurid. Võta lihtsalt päev iseendale.
• Kas võtad vitamiine? Teatud vitamiinid aitavad vähendada stressi ning aitavad kaasa õnnelikule raseduse kulgemisele. KONSULTEERI arsti või oma ämmaemandaga.
• Aroomiteraapia. Loo kodus õdus atmosfäär koos lõhnaküünaldega. Leia endale sobiv lõhn ning lase oma kodul sellest täituda. Minu lemmikuks on AirWicki lõhnaküünal Berry. 

Kui väga ma ise suudan neid punkte jälgida ja oma emotsioone vallata, seda ma ei tea. Ma annan endast parima. Iga päev. Vähemalt nii ma mõtlen. Tegelikult ei ole mitte midagi parata, kui nutt iseenesest peale tikub või mõni kurvastav mõte peas ringi tiirleb. Lohutavad on need artiklid, mis väidavad, et last mõjutab enim see, kui stress on raseduse vältel püsiv. Minu puhul see nii õnneks (vist?) ei ole. Enamiku ajast ma siiski üritan olla õnnelik, kuigi see kodus istumine juba hakkab ära tüütama. Päevad läbi üksinda, samad toimetused, samad vaated, samad tunded. Olen mõelnud, et võtaks mingi päev lihtsalt kätte ja sõidaks Tartusse? Lihtsalt niisama... vahelduseks. Hommikul minema ja õhtul tagasi. Vähemalt viib mõtted mujale eks?

Teie UEL.